18.mail.2022 toimus Sisekaitseakadeemias Eesti Haridustehnoloogide Liidu kõrghariduse e-õppe isikute kohtumine, kus võrgustiku liikmetel oli võimalik tutvuda üksteise tegemistega. Valiti järgmine kõrghariduse esindaja EHTL juhatusse ja tutvuti Sisekaitseakadeemia 2019. aastal valminud majaga. Kohtumisel oli esindatud 11 ülikooli/kõrgkooli. Vahepeal jäi aega uute inimestega tuttavaks saamiseks ja juba vanade tuttavate tegemistega kurssi viimiseks.
Kogemuste jagamise ring tõi välja, et aastaga on jõutud tegeleda paljude teemadega. Koolitamine ja nõustamine on liikunud pigem individuaalseks. Loodud on õppejõudude toetamiseks palju väikese mahuga õpi- ja digiampse. Koolitusi on aktiivselt pakutud just videosilla vahendusel. Selle puhul on olnud osavõtt isegi aktiivsem, kuid praktiliste koolituste puhul on distantsilt keeruline suurt rühma hallata. Paljudes koolides oldi liikunud edasi videosalvestuste tegemise võimekuse tõstmisega läbi stuudiote loomise. Olulisele kohale oli kerkinud digipädevuste teematika, mida varasemalt kõrghariduste maastikul nii palju ei olnud veel puudutatud.
Mitmete kõrgkoolide tagasivaadetest käis läbi covid-19 mõju. Kuidas saada õppijad, kelle jaoks on olnud mugav kodus õppida, tagasi klassiruumi. Kui jätkusuutlik on loengute salvestamine? Võib olla oleks mõistlikum käsu või soovituse korras suunata õppijad tagasi klassiruumi ja lugeda „kärbes seinal hoopis surnuks“. Peamiste tehniliste lahendustena on kõrgkoolides kasutuses BBB, Zoom ja Teams, mille kasutamine on alates 2020. aastast hüppeliselt tõusnud. Digilahenduste puhul on palju otsitud nö seda oma suunda.
Mitmes kõrgkooliks on viimase aasa jooksul olnud teemaks infosüsteemide koostöötamine. Näiteks testitakse Moodle ja Tahvli liidest või arendatakse ühtsete süsteemide kasutamist ja oma vastuvõtusüsteemi loomist ja liidestamist Moodlega. Või oma süsteemide (välja) arendamist (Moodle, Moodle-välised materjalide keskkonnad).
Uut lähenemist on saanud ka e-kursuste kvaliteedimärk, kus on loodud uusi koolisiseseid projekte e-õppe kvaliteedi tõstmiseks või on leitud õppejõud, kes soovivad luua kvaliteetseid kursuseid. Koolides, kus on olnud seni vähem kasutatud Moodlet on õppejõude, kes otsivad süstemaatilist lähenemist, et näha digiõppe terviku loomisega kaasnevat mõju õppimisele.
Edaspidiste tegevustena jäid kõlama küsimused:
- Kuidas õppejõud saada tagasi auditoorsetele koolitustele?
- Töö digipädevuste hindamisega ja teostamisega
- Põimõppes õppejõudude koormuste arvestamine ja lisatasustamine.
Üldjoontes tõdeti, et e-tugesid ja videoteenused on teinud hüppelise kasvu ning õppejõud ei vaja enam nii palju käehoidmist kui varem.
Kokkusaamine lõppes ühise aruteluga, millist tuge ja kasu võiks edaspidi pakkuda võrgustik ja EHTL.