Mittetulundusühingu Eesti Haridustehnoloogide Liit põhikiri
Uuendatud 02.2024

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Haridustehnoloogide Liit (edaspidi Liit) on Eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Lühend EHTL ja inglise keelne nimetus The Estonian Association of Educational Technologists.
1.2. Liit on mittetulundusühing, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja MTÜ juhtorganite otsustest.

1.3. Liidu majandusaasta periood on 01. jaanuar kuni 31. detsember. 1.4. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.

II. TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Liidu tegevuse üldine eesmärk on tõsta haridustehnoloogia-alase tegevuse taset Eestis.

2.2. Seatud eesmärgi saavutamiseks Liit:
2.2.1. töötab välja haridustehnoloogi kutsestandardi ja kutseomistamise korra ning vastutab kutse väljaandmise eest;
2.2.2. korraldab, töötab välja ja viib läbi täienduskoolitusi/konverentse/seminare/konsultatiivtegevusi, pakub mentorlust ja annab välja trükiseid;
2.2.3. korraldab oma liikmeskonda ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi;
2.2.4. esindab liikmeskonda erinevates organisatsioonides;
2.2.5. teeb koostööd haridusasutuste, ettevõtetega ja teiste huvigruppidega ning loob sidemeid erialaühendustega;
2.2.6 osaleb riigihanke pakkumiste ja pakkumuste esitamisel;
2.2.7 Liit võib vastavalt seadusele anda välja stipendiume ning tegeleda majandus- ja koolitustegevusega.

III. LIIDU LIIKMED

3.1. Liidu liikmeks astumine ja Liidust väljaastumine:
3.1.1. Liidu liikmeks võib saada iga füüsiline isik, kes tunnustab Liidu põhikirja ja tegevuse põhimõtteid;
3.1.2. Liidu juriidilisest isikust liikmeks (korporatiivliikmeks) võib olla iga Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgid vastavad Liidu tegevuse eesmärkidele. Korporatiivliige võtab Liidu tegevusest osa esindaja kaudu;
3.1.3. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab liidu juhatus;
3.1.4. Liikme võib Liit välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:
a) ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu üldkoosolekul või Liidu poolt korraldatud üritusel;
b) kui ei ole tasunud aastamaksu;
c) on kahjustanud olulisel määral Liidu huve.

3.2. Liidu liikmed jagunevad:
3.2.1. täisliige (osaleb aktiivselt Liidu tegevustes, kohustub osalema üldkoosolekul ning on tasunud sisseastumis- ja aastamaksu);
3.2.2. toetavliige (osaleb passiivselt Liidu tegemistes ja ei oma hääleõigust üldkoosolekul ja otsustamisprotsessides);
3.2.3. auliige (isik, kellel on silmapaistvad teened valdkonna arendamisel). Auliige võib, kuid ei pea olema liidu liige. Auliige, kes ei ole liidu liige ei oma hääleõigust üldkoosolekul ja otsustamisprotsessides. Auliikme, kes on liidu liige (täisliige või toetavliige) liikmeõigused ei muutu, kuid ta vabastatakse sisseastumis- ja aastamaksust. Ettepanekuid auliikme staatuse omistamiseks võivad teha Liidu liikmed ja koostööpartnerid. Otsuse auliikmeks võtmise kohta teeb ja kinnitab juhatus.

IV. JUHTIMINE

4.1 Liidu kõrgeimaks organiks on vastavalt seadusele liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik Liidu liikmed, igal liikmel on üks hääl:
4.1.1. üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas;
4.1.2.üldkogu koosolekuid võib pidada elektroonilisi kanaleid ja vahendeid kasutades, hääletustulemused fikseeritakse sel juhul kirjaliku nõusoleku teel (k.a. e-kirja teel). Allkirjad antakse digitaalselt;
4.1.3. üldkoosoleku otsus(ed) võetakse vastu vähemalt 2/3 esindatud liikmete häälte enamusega (v.a punktis 4.2.2. kirjeldatud juhul);
4.1.4. üldkoosolek otsustab liidu tegevuse lõpetamise, jagunemise või ühinemise.

4.2. Liidu üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vähemalt 2/3 üldkoosolekul osaleja nõusolekuga);
4.2.2. eesmärkide muutmine (vähemalt 9/10 üldkoosolekul osaleja nõusolekuga);
4.2.3. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.2.4. liikmemaksu suuruse määramine;
4.2.5. liikmeskonnaga seotud küsimuste lahendamine;
4.2.6. üldkoosolek võib juhatuse tagasi kutsuda või pikendada juhatuse liikmete volitusi.

4.3. Liidu juhatuse pädevuses on juhtida ja esindada Liitu
4.3.1. juhatusse kuulub 3–7 liiget, kes endi hulgast võivad valida juhatuse esimehe;
4.3.2. juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis;
4.3.3. Liidu juhatuse volituste tähtaeg on kolm kuni viis aastat;
4.3.4. igal Liidu juhatuse liikmel on Liidu huvide ja õiguste kaitsmise ning esindamise õigus;
4.3.5. juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning juhatus on otsustusvõimeline rohkem kui poolte liikmete osalusel, otsuste vastuvõtmiseks on vaja juhatuse liikmete häälteenamust;
4.3.6. juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult ja koosolekud protokollitakse;
4.3.7. juhatus lähtub oma töös liidu loodud dokumentidest;
4.3.8. juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande vähemalt kord aastas üldkoosolekul;
4.3.9. juhatuse, samuti muu organi Liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju Liidule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

V. VARA

5.1. Liidu vara tekib:
5.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest, mille suuruse määrab juhatus;
5.1.2. annetustest, eraldistest ja pärandvarast;
5.1.3. tuluüritustest saadud laekumistest;
5.1.4. täiendkoolituste, seminaride ja konverentside korraldamisest;
5.1.5. muust tegevusest.

5.2. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja soovile.

VI. TEGEVUSE LÕPETAMINE

6.1. Liidu lõpetamise alus on:
6.1.1. üldkogu otsus;
6.1.2. Liidu vastu pankrotimenetluse algatamine;
6.1.3. muu seaduses ettenähtud alus.

6.2. Ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse järelejäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja liikmeks olevale sarnase eesmärgiga organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilise isikule.