4.–6. augustil toimus Ojako puhkekeskuses Õpetajate Ühenduste Koostöökoja suveseminar „Haridus pöördepunktis: kas oled kaasas?“.
EHTLi esindasid Airi Aavik ja Karin Eesmaa. 
Kahe päeva jooksul arutleti mitmel teemal: õppekava uuendamine, kesk- ja kutsehariduse reform, hindamise muutumine, tulevikuoskused ning formaal- ja mitteformaalõppe lõimimine. Kõige enam jäid kõlama märksõnad „lõiming“ ja „üldoskused“, mis on ju tihedalt seotud ka digipädevusega. Esinejate seas oli nii Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikoolide esindajaid kui ka tegevõpetajaid ning praktikuid.
Karin ja Airi kirjutavad:
Toome välja mõned mõtted, mis meile erinevatest aruteludest eriti olulisena meelde jäid. See võib kõlada klišeena, kuid väga palju räägiti tehisintellekti kiirest arengust ning sellega kaasnevast vajadusest muuta õppeprotsessi ja õppesisu. Juba avakõnes ütles HTM-i asekantsler Vallo Koppel, et tehisintellekt on tulnud, et jääda. Samal ajal vajavad õpetajad selle kasutamisel palju juhendamist ja praktilisi juhiseid, mida ministeerium üksi koostada ei jõua. Eks siin olegi oluline roll meil, haridustehnoloogidel.
Väga huvitav oli paneelarutelu „Millist hariduslikku ettevalmistust vajab tuleviku ühiskond?“, milles osalesid Marju Lauristin (TÜ), Oleg Shvaikovsky (Püha Johannese Kool, SA TI-Hüpe), Yngve Rosenblad (SA Kutsekoda) ja Kaire Põder (TLÜ, EBS). Eriti jäi kõlama Marju Lauristini mõte: „AI muudab maailma sama palju kui raamatute tulek.“
Jah, tehisaru võib haridust põhjalikult muuta, kuid masin ei loo inimese eest tähendust. Õpetaja roll liigub üha enam õpidisaineri rolli poole: õpetaja aitab õppijal seada sihte, kujundada oma õpiteed ja mõtestada õpitut. Meie saame õpetajaid selles rollis toetada ning aidata leida tasakaalu uute võimaluste, turvalisuse ja õppijate vajaduste vahel.
Margus Pedaste (TÜ) tutvustas Eesti üld- ja kutsehariduse uudset üldpädevuste kontseptsiooni, mis tugineb seitsmele väärtusele. Digipädevus on üks pädevustest, mis aitab neid väärtusi ellu rakendada ja liikuda üldise sihi – agentsuse – poole.
Huviga kuulasime ka Yngve Rosenbladi (SA Kutsekoda) ettekannet „OSKA sõnumid (üld)haridusele“. Ta tõi esile, et digitehnoloogia on üks viiest megatrendist ning vajadus tehnoloogiaoskuste järele kasvab kõige kiiremini. Digitaliseerimine süveneb, igapäevaelu muutub üha nutikamaks ja tehisintellekt saab hakkama järjest keerukamate ülesannetega. Digitehnoloogia jõuab kõikjale, kuid samal ajal võivad kaduda töökohad, mis on seni olnud noortele tavapäraseks võimaluseks tööturule siseneda. OSKA raporti tutvustuses rõhutati, et tööturul annavad digioskused olulise eelise siis, kui need on ühendatud sügavate erialateadmiste ja laiapõhjaliste üldoskustega – seda kirjeldab ka pii-kompetentsimudel.
Need kaks päeva kinnitasid meile veel kord, et haridus on tõepoolest pöördepunktis ja haridustehnoloogidel on selles muutuses oma roll.
Kas oleme kaasas? Ikka oleme!