Tartu on heade mõtete linn. Eesti Haridustehnoloogide Liidu 2026. aasta suvekoolis otsustasime sellele mõttele lisada ühe väikese, kuid olulise täienduse:
hea mõte vajab puhkust.
6.–7. augustil kogunes Tartu Rakenduslikku Kolledžisse VOCO 94 haridustehnoloogi ja haridustehnoloogia huvilist üle Eesti. Kahe päeva jooksul õppisime, katsetasime, arutlesime, liikusime, tegime kätega midagi päriselt valmis ja, mis kõige olulisem, olime koos.
Suvekooli osalejate ring oli väga mitmekesine. VOCO-s kohtusid inimesed põhikoolidest, gümnaasiumidest, kutseõppeasutustest, kõrgkoolidest ja ülikoolidest, aga ka haridusorganisatsioonidest ning ettevõtetest. Ja kui ühte majja tuleb kokku nii palju erineva kogemuse ja taustaga inimesi, siis hakkavad head mõtted üsna kiiresti liikuma.
Hea mõte vajab uusi vaatenurki
Haridustehnoloogia maailm muutub praegu kiiresti ning pole ilmselt üllatav, et üks suvekooli läbivaid teemasid oli tehisintellekt. Seekord ei piirdunud me enam küsimusega „Mida tehisintellektiga teha saab?“, vaid liikusime edasi küsimusteni: kuidas seda targalt kasutada, kuidas uusi lahendusi organisatsioonis juurutada ning milline võiks olla inimese ja tehisintellekti tööjaotus tulevikus?
Aly Valvas VOCO-st kutsus osalejaid mõtlema sellele, mis vahe on oskusel, assistendil ja agendil. Kui üksik skill täidab konkreetset ülesannet ja assistent ootab inimese käsku, siis agent tegutseb juba eesmärgipõhiselt, suudab tegevusi planeerida ning vajalikke tööriistu valida.
Hariduses võiksid sellised lahendused tulevikus aidata näiteks õppematerjalide loomisel, personaalse õpitee toetamisel või kooli administratiivsete töövoogude korraldamisel.
Aga võib-olla on veel olulisem küsimus: mida me tahame selle võidetud ajaga peale hakata? Kui tehnoloogia aitab ära teha osa rutiinsest tööst, jääb inimesele rohkem aega selleks, milles inimene on kõige tugevam – mõtlemiseks, märkamiseks, suhtlemiseks ja loomiseks.
Hea mõte vajab kohta, kus koos katsetada
Ingrid Maadvere Gustav Adolfi Gümnaasiumist ühendas oma ettekandes kaks haridustehnoloogidele väga tuttavat teemat: uue haridustehnoloogi sisseelamise ja õpetajate tehisintellekti õpiringid.
EHTL-i üheks mõtteks on alustavate haridustehnoloogide mentorlusprogramm, mille eesmärk oleks ühtlustada haridustehnoloogide taset ning toetada kogemuste jagamist. Võimalike tegevustena on välja toodud koolide külastamised, töövarjupäevad ja veebikohtumised.
Sama oluline on küsimus, kuidas uus tehnoloogia jõuab mõnest üksikust entusiastist terve koolini.
Üks koolitus ei muuda veel organisatsiooni. Muutus sünnib siis, kui inimestel on võimalus regulaarselt kokku tulla, ise proovida, eksida, küsida ja kogemusi jagada. Gustav Adolfi Gümnaasiumis on selleks kasutatud õpetajate õpiringe ning edasi soovitakse jätkata näiteks õppematerjalide loomise, tehisintellekti õppetöös kasutamise ning Gemini ja NotebookLM-i teemaliste õpiringidega.
See mõte sobis hästi kogu meie suvekooli vaimuga: head ideed ei sünni ainult kuulates. Need sünnivad siis, kui inimesed saavad koos proovida.
Hea mõte vajab arusaamist, mis toimub „kapoti all“
Silver Püvi viis osalejad masinõppe maailma.
Masinõpe võib esmapilgul tunduda keerulise tehnilise teemana, kuid tegelikult algab kõik üsna lihtsast küsimusest: mida me tahame teada või millist probleemi lahendada?
Sealt liigub masinõppe töövoog edasi andmete, tunnuste, mudeli treenimise, hindamise, kasutamise ja seireni. Hariduses tuleb aga igas etapis juurde väga oluline mõõde: milliseid andmeid tohib kasutada, milline sekkumine on põhjendatud ja kes vastutab lõpliku otsuse eest?
Masinõppe võimalik väärtus hariduses võib olla näiteks õppija abivajaduse varajane märkamine, õppimise isikupärastamine, õpetaja toetamine või õppeanalüütika. Kuid sama oluline on piir: mudel ei tohiks teha inimese asemel kõrge mõjuga haridusotsuseid ilma inimliku kontrollita.
Tehnoloogia võib aidata meil näha rohkem, aga otsustamise vastutus jääb endiselt inimesele.
Hea mõte peab olema ligipääsetav
Ühe väga olulise vaatenurga tõi suvekooli Tartu Ülikooli veebiarendaja Kait Krull, kelle ettekanne keskendus digiligipääsetavusele.
Ligipääsetavus ei tähenda ainult erilahendusi väikesele kasutajate rühmale. Eesmärk on kujundada digikeskkonnad nii, et inimesed saaksid neid kasutada sõltumata vanusest, tervislikust seisundist või püsivast, ajutisest või situatsioonilisest piirangust.
Praktikas tähendab see näiteks piltidele tekstialternatiivide lisamist, videote subtiitreid, piisavat kontrastsust, klaviatuuriga navigeerimise võimalust ning selget ja arusaadavat kasutajaliidest.
Oluline oli seegi, et teema ei jäänud ainult teooriaks. Osalejad said ülevaate võimalustest, kuidas ligipääsetavust kontrollida Moodle’is, Microsoft Wordis ja veebilehitseja tööriistade abil.
Hea mõte ei ole lõpuni hea, kui osa inimesi ei pääse sellele ligi.
Hea mõte vajab vahel pilku tulevikku
Suvekoolis jõudsid Tartusse ka värskemad Google for Educationi võimalused.
Jan Nyberg, Google for Educationi konsultant ja digitaalse transformatsiooni juht, tutvustas Gemini for Educationi, NotebookLM-i ning Gemini võimalusi Google Workspace’is. Ettekandes oli oluline koht nii uutel lahendustel kui ka praktilistel demonstratsioonidel.
Just praktilisus oli kogu suvekooli üks märksõnu. Haridustehnoloogidele ei piisa teadmisest, et mingi uus tööriist on olemas. Tahame teada: mida see päriselt teeb, kelle probleemi see lahendab ja kas sellest oleks meie koolis kasu?
Hea mõte vajab puhkust
Ja siis jõuamegi suvekooli pealkirja juurde.
Kui terve päev on täis uusi ideid, tehnoloogiaid, küsimusi ja arutelusid, vajab aju vahepeal midagi muud.
Selle eest hoolitses Psühhobuss, kes korraldas osalejatele ligikaudu pooleteisetunnise maastikumängu VOCO ümbruses.
See oli võimalus püsti tõusta, liikuda, kooli ümbrust avastada, koos ülesandeid lahendada ja naerda. Osalejate tagasiside põhjal kujunes sellest üks suvekooli väga meeldejäävaid tegevusi.
Sest vahel sünnib järgmine hea mõte just siis, kui sa parasjagu üldse ei ürita head mõtet välja mõelda.
Hea mõte puhkab hästi siis, kui käed töötavad
Õhtul vahetasime arvutid ja ekraanid hoopis teistsuguste töövahendite vastu.
VOCO kutseõpetajate juhendamisel said osalejad valida kolme praktilise töötoa vahel.
Tiiu Laid viis läbi puidutöötoa, Dagmar Traumann fruktodisaini töötoa ning Ingrid Sööt käsitöökosmeetika töötoa.
Need töötoad said osalejatelt väga sooja tagasisidet.
Pärast päeva, mil olime rääkinud tehisintellektist, masinõppest ja digimaailmast, oli hea võtta korraks kätte päris materjalid ja midagi ise valmis teha.
Võib-olla just selles peituski üks suvekooli olulisemaid tasakaalupunkte: mõte sai puhata, sest käed töötasid.
Ja samal ajal tekkisid töölaudade ümber uued vestlused, tutvused ja ideed.
Hea mõte vajab teisi inimesi
Haridustehnoloogi töö võib oma asutuses olla üsna eraldiseisev.
Sageli ollakse see inimene, kelle juurde tullakse siis, kui on vaja uut süsteemi kasutusele võtta, mõni tehniline probleem lahendada, õpetajale tuge pakkuda või vastata küsimusele: „Kas seda kuidagi digitaalselt ka teha saab?“
Seetõttu on suvekooli väärtus palju suurem kui ükski ettekanne.
Kohvipausil saab küsida teiselt haridustehnoloogilt, kuidas tema sama probleemi lahendas. Lõunal võib selguda, et kõrval istuv inimene on juba proovinud tööriista, mille kasutuselevõttu sina alles kaalud. Õhtuses töötoas võib sündida kontakt, kellele kirjutad alles mitu kuud hiljem.
Hea mõte ei vaja alati kohe vastust. Vahel vajab ta teist inimest, kellele see välja öelda.
Just selleks ongi vaja kogukonda.
Hea mõte vajab ruumi
VOCO oli kaheks päevaks meie suvekooli kodu – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.
Osalejatele pakkus avastamisrõõmu juba koolimaja ise. VOCO on Eesti suurim kutsekool ning kahe päeva jooksul tuli haridustehnoloogidel õppida lisaks uutele tehnoloogiatele ka päris kiiresti koolimajas orienteeruma.
Suure sündmuse sujuv toimimine tähendab aga seda, et taustal töötab väga palju inimesi.
Suur aitäh ka kõigile meie esinejatele ja töötubade läbiviijatele, kes jagasid oma teadmisi, kogemusi ja aega.
Eriline tänu suvekooli korraldusmeeskonnale VOCO-st: Elo Õunale, Aly Valvasele ja Anne Krullile, kellega koos sai mõttest päris sündmus. Suurt tuge ettevalmistuste läbiviimisel pakkus ka Kaia Metsaalt (EHTL).
Hea mõte läheb pärast puhkust edasi
Kahe päeva lõpuks ei olnud meil ilmselt vähem küsimusi kui suvekooli alguses. Pigem vastupidi.
Aga meil oli rohkem ideid, mida proovida. Rohkem inimesi, kelle poole pöörduda. Rohkem teadmisi selle kohta, mida tehnoloogia juba võimaldab, ning loodetavasti ka rohkem julgust küsida, mida me tegelikult vajame. Sest haridustehnoloogia ei ole ainult tehnoloogia. See on õppimine. Inimesed. Uudishimu. Katsetamine. Kogemuste jagamine. Vahel ka eksimine. Ja oskus õigel hetkel korraks arvuti kinni panna.
Tartu on heade mõtete linn.
Pärast kahte päeva Eesti Haridustehnoloogide Liidu suvekoolis VOCO-s võiksime sellele lisada:
hea mõte vajab puhkust, häid inimesi ja natuke ruumi, et saada veel paremaks.
Kohtumiseni järgmiste heade mõtete juures!
https://sites.google.com/voco.ee/suvekool2026/
Korraldusmeeskond
Elo, Anne, Aly ja Kaia