Kes Sa oled, Leila Lehtmets, Aasta haridustehnoloog 2024?

Saage tuttavaks – Leila Lehtmets Kose Gümnaasiumist, Aasta haridustehnoloog 2024!

Mis motiveeris Sind haridustehnoloogi ametit valima?

Minu puhul on vist natuke sedamoodi, et haridustehnoloogi amet valis hoopis minu. Tundub, et päris mitme õpetaja puhul on olnud nii, et haridustehnoloogi töö tuleb ise sinu juurde, sest õpetajalt, kes digimaailma armastab, tullakse ikka nõu ja abi küsima.

Üle 10 aasta tagasi liitusin eTwinninguga, mis on Euroopa õpetajate virtuaalne kogukond ja mille kaudu saavad haridustöötajad rahvusvahelist koostööd teha. Võin julgelt öelda, et eTwinning suunas mind jõuliselt haridustehnoloogi töö poole, sest eTwinningus teevad õpetajad koostööd üle veebi ja tegevustes kasutame erinevaid digitaalseid võimalusi. Minu arvates on iga eTwinningu õpetaja hingelt ka haridustehnoloog, sest ta valdab hästi digivahendeid ja on aktiivne ning innovatsioonile avatud inimene.

eTwinningu kaudu tutvusin Ingrid Maadverega, kes vist ühelegi haridustehnoloogile tutvustamist ei vaja. Ingrid on mulle suureks eeskujuks, sest tal on alati nii ägedaid ideid, aga ka aastatepikkune kogemus, et nõuga toeks olla. Olen Ingridile mind sellele teele suunamise ja toetamise eest ääretult tänulik!

Kuidas Sa oma igapäevatöös kolleege ja õppureid toetad?

Tahan nende jaoks 100% “olemas olla”. Ma tahan, et kõik töötajad ja õppurid tunneks, et nad pole digimaailmas üksi ja neil on käepärast inimene, kes aidata oskab ja kelle käest alati julgelt võib nõu küsida. Minu jaoks on suur kordaminek, kui  õpilane mind ise üles otsib, kuna ta saanud näiteks kummalise sõnumi või märganud muud internetiturvalisuse probleemi. On väga hea tunne, kui olen pälvinud lapse usalduse ja usu, et ma aidata suudan. Sama on ka kolleegide puhul. Rõõmu teeb just see, kui õpetaja ise küsima tuleb, uurib, abi palub. Loomulikult viin õpetajatele läbi sisekoolitusi, kus aktuaalsed digiteemad käsitlemist leiavad.

Püüan võimalikult palju õpilastega ka osaleda erinevates Eesti-sisestes ja rahvusvahelistes projektides, võistlustel, konkurssidel. Laste rõõm osalemisest, tegutsemisest, teistmoodi õppimisest on ka endale nauditav.

Millised uuendused või lahendused oled Sa oma töös kasutusele võtnud, mis on hästi vastu võetud?

Kõige nähtavam on vast paberkandjal dokumentide liikumise elektrooniliseks muutmine. Kui alguses oli kõhklejaid, siis praegu näen, kui hästi info elektrooniliselt liigub ning õpetajad on samuti rahul.

Kuidas hoiad end kursis haridustehnoloogia arengutega?

Siin on taaskord mulle suureks abiks eTwinningu kogukond. Vahetame omavahel infot, õpime kolleegidelt, osaleme koolitustel.

Naudin väga ka omas tempos õppimist ja kui leian midagi huvitavat või siis on mõni lahendamist vajav probleem, siis saan tihti abi YouTube’ist või Google’ist, tuttavatelt haridustehnoloogidelt ja IT-inimestelt. Informatsiooni puuduse üle tänapäeval kurta ei saa, vastupidi – nii palju on, mida selgeks õppida ja kasutama hakata, lihtsalt ajast jääb kogu aeg puudu! Kui keegi mainib mõnd huvitavat rakendust, loen sellest uudiskirjast või jõuab minuni otsingumootori kaudu, siis võtan kindlasti aja, et võimalusi pisut lähemalt uurida.

Millised oskused või omadused on Sinu arvates haridustehnoloogi töös kõige olulisemad?

Esikohale asetaksin koostööoskuse. Samuti on olulised avatus uuele, õpihimu, abivalmidus. Haridustehnoloog ei pea digimaailmas kõike oskama, ta peab oskama lahendust leida, võimalusi välja pakkuma.

Kuidas Sa inspireerid kolleege ja õppijaid digitehnoloogia kasutamist omaks võtma?

Parimaks reklaamiks on see, kui õpetaja jaoks muutuvad asjad digitehnoloogiat kasutades lihtsamaks ja kiiremaks ning õpetaja ise kogeb, et see kõik polegi nii keeruline. Ma olen natuke ka seda meelt, et igast inimesest ei saagi digivõimaluste agarat kasutajat. Nagu mina ei naudi näiteks tikkimist või kudumist, siis saa ma eeldada, et kõik armastaksid arvutis nokitseda. Aga kui inimene mõistab, et tema elu lihtsamaks läheb, siis hakkab ta endale vajalikul viisil digivõimalusi kasutama.

Õppurite puhul on asi natuke keerulisem, sest eriti algklasside õpilased arvavad, et kui oled osav arvutimängudes, siis  ilmselgelt oled sa kohe ka superosav arvutikasutaja. Kui õpilane saab aru, et digipädevus ei tähenda ekraanil jooksva tarbimist vaid selle abil saab luua, end arendada, koostööd teha jne, siis liigume õiges suunas. Õpilase rõõm ja uhkus enda poolt loodu üle väärib ka teistega jagamist, mistõttu  püüan alati õpilaste digiloomingut eksponeerida, et seeläbi ka teisi lapsi innustada.

Kuidas hindad koostööd oma kolleegidega? Mis teeb selle eriti meeldivaks?

Head kolleegid on hädavajalik komponent mõnusaks töömeeleoluks. Ma naudin keskkonda, kus turvaliselt võib nalja visata, aga kus vajadusel pakutakse ka toetavat õlga. Kui satud vahetunnil Kose Gümnaasiumi algklasside maja õpetajate tuppa, siis kostub sealt nakatav naer, aga ka osavõtlik ärakuulamine, lahenduste pakkumine. Sama oluline on tunda, et juhtkond on valmis uuendusteks, on avatud. Kose Gümnaasiumil on kaks õppehoonet. Kui mina töötan algklasside majas haridustehnoloogina, siis peamajas on haridustehnoloogiks väga tegus noor õpetaja Katrin Taniste, kellega mõtteid põrgatades ja seisukohti peegeldades üheskoos parimaid lahendusi otsime. Kindlasti saan öelda, et mul on kolleegidega tohutult vedanud.  

Mida arvad sellest, et Sind esitati tunnustuse saamiseks? Mis tunne on saada sellist tagasisidet?

Eks oli minulgi esimene mõte eht-eestlaslik, et miks mina! Kindlasti on minust palju rohkem väärikaid inimesi, kes selle ära on teeninud. Siiski tuleb osata tunnustust vastu võtta ning selle üle siiralt rõõmustada, sest ju siis on minu tegevust märgatud ja olen koolil aidanud areneda. Väga soe tunne on teada, et kolleegid sind kõrgelt hindavad ja märkavad.

Mis Sind igapäevaselt inspireerib ja annab jõudu oma tööd teha?

Nagu juba mainisin, siis kindlasti kolleegid, õpilased ja loomulikult tehnika kiire areng. Haridussüsteemis on meie amet ilmselt küll kõige enam muutustega kursist olemist nõudev. Annan algklassi õpilastele arvutiõpetust ja nii mõnigi eelmisel õppeaastal ettevalmistatud materjal on tänaseks lootusetult vananenud. Digitehnoloogia areneb nii kiiresti: iga päev avanevad uued, veel paar aastat tagasi ettekujuteldamatud ja põnevad võimalused. Loomulikult inspireerivad ka teised  haridustehnoloogid oma tegevusega. Igav ei ole kunagi!

Ja kui kolleeg tuleb ja ütleb: “Aitäh, sa õpetasid nii hea asja, ma kasutan seda nüüd iga päev!”, siis on südamest hea meel!