Juhuslikust e-kursusest haridustehnoloogiks

Mõnikord ei vali inimene ametit, vaid amet leiab inimese. Aasta haridustehnoloog 2025 tänupreemia pälvinud Katrin Uurmani teekond algas ühest Moodle’i kursusest, kasvas rahvusvahelisteks projektideks ja on tänaseks jõudnud kutsehariduse digimuutuste keskmesse.

Kui Räpina Aianduskoolis alustas tööd haridustehnoloog (kes ei olnud Katrin), ei osanud keegi täpselt öelda, miks ta seal on ja mida ta tegema peaks. Ka tulevane haridustehnoloog Katrin ei osanud aimata, et just see amet kujuneb tema karjääri pöördepunktiks. Tol ajal töötas ta kutseõpetajana ning tegeles oma õppematerjalide arendamisega.

Ühel päeval kutsus kooli haridustehnoloog ta vestlusele ja pakkus välja, et võiks õppematerjalid Moodlesse viia ning kursuse seal üles ehitada. Abi oli kohe laual: „Anna materjalid ja ma panen kursuse ise kokku.“ See pakkumine ei tundunud veenev. „Ma olen alati oma õppematerjalid ise loonud,“ ütleb Katrin. „Tundus lihtsam kursus ise valmis teha, kui hakata selgitama, miks ja kuidas.“

See otsus muutus määravaks. Peagi pälvis valminud e-kursus aasta parima e-kursuse tiitli ning järgmisel aastal ka kvaliteedimärgi. Mõni aasta hiljem hindas ta juba ise e-kursusi. Digimaailm oli märkamatult, kuid kindlalt töö tähtsaks osaks muutnud.

Süvenemine digisse ja teadlik valik

Edasine oli loogiline jätk. Koolitused, seminarid, konverentsid – huvi kasvas koos teadmistega. Lõpuks alustas ta haridustehnoloogia õpinguid Tallinna Ülikoolis. Täna töötab Katrin Tallinna Teeninduskoolis haridustehnoloogina.

„Mulle meeldib, et ükski päev ei ole ühesugune,“ ütleb ta. Uued vahendid, trendid ja uuringud pakuvad väljakutseid ning avastusi ja sunnivad end kursis hoidma kõige uuega. Praegust aega peab Katrin eriti põnevaks: tehisintellekti laiem kättesaadavus esitab väljakutseid nii õpetajatele, õppijatele kui ka haridustehnoloogidele endile.

Projektid, mis kasvatavad kogemust

Kui küsida, milliste projektide üle ta kõige rohkem uhkust tunneb, tuleb vastus kiiresti. Esimesena nimetab Katrin Erasmus+ KA2 projekti „Digitalis“ – rahvusvahelist koostööd, mille eesmärk oli luua juhiseid, tunnikavasid ja õppematerjale tehnoloogia kasutamiseks kutsehariduses. Partnerid olid Austriast, Luksemburgist, Saksamaalt ja Inglismaalt.

Projekt algas 2020. aastal – vahetult enne pandeemia puhkemist. Esimene kontaktseminar toimus Eestis vaid nädal enne lockdown’i. „Naljatlesime omavahel, et jõudsime viimasel võimalikul hetkel alustada,“ meenutab ta. Järgnevad kohtumised toimusid juba Teamsis. Kolm aastat kestnud projekt jõudis lõpuks taas kontaktsete seminarideni ning osutus ajaliselt väga täpseks – vajadus oli suur ja partnerid motiveeritud.

Teise olulise kogemusena toob ta välja Räpina Aianduskooli sõbrapäeva taimekasvatusprojektid, mida viidi läbi kümne aasta jooksul. Projektides osales suur hulk õppeasutusi üle Eesti, toimusid võistlused ning loodi ka eraldi koduleht. „See oli väga suur tegemine ja andis mulle tohutult kogemusi,“ ütleb ta.

Lisaks on olulisel kohal olnud eTwinningu projektid: vanapaberi uuskasutus, maitsetaimede uurimine, heaolukalendri koostamine ning ka AI-kunst. „Need on olnud tõeliselt vahvad ja arendavad,“ lisab ta.

Toetus õpetajatele ja õppijatele

Haridustehnoloogi rolli keskmes on inimeste toetamine. Tallinna Teeninduskoolis koostab Katrin kõigile töötajatele mõeldud haridustehnoloogi uudiskirja, viib läbi sisekoolitusi ning nõustab kolleege. Tema kabinet asub arvutiklasside läheduses, mis võimaldab õpetajatel vajadusel kiiresti abi saada. 

Õppijate toetamine on samuti teadlikult üles ehitatud. Sellest õppeaastast toimib koolis õpiabisüsteem: kolmel päeval nädalas saavad õppijad pärast tunde arvutiklassis abi ja võimaluse pooleli jäänud töid lõpetada. Teisipäevad on Katrini vastutada – just siis aitab ta õppijaid digivahendite kasutamisel. Lisaks viib ta esmakursuslastele läbi digioskuste arendamise tunde.

Digilahendused praktilises õppes

Suurim väljakutse Katrini töös on digitehnoloogia mõtestatud kasutamine kutsehariduses. „Kutseõppes usume praktilisse töösse – sibulat hakitakse noaga ja juukseid lõigatakse kääridega,“ selgitab ta. Digivahenditele rolli leidmine selles keskkonnas ei ole lihtne.

Tallinna Teeninduskoolis on kasutusele võetud e-esmaspäevade süsteem. Iga kolme nädala järel toimub e-esmaspäev, mille eesmärk on arendada õpetajate ja õppijate digipädevust ning pakkuda õpetajatele koostööaega. Enne lõunat toimuvad asünkroonsed tunnid, pärastlõunal sünkroonsed. Asünkroonse osa ajal saavad õpetajad teha koostööd või tegeleda enesetäiendamisega.

E-esmaspäevade rakendamine on olnud väljakutse kogu koolile – alates tunniplaanist kuni tehnilise baasini. Viis e-esmaspäeva on juba toimunud ning tagasiside näitab, et areng on selgelt näha. „Aga arenguruumi on veel,“ tunnistab ta. Seetõttu jätkatakse.

Ootamatu tunnustus ja pilk tulevikku

Aasta haridustehnoloogi nominatsioon tuli Katrinile suure üllatusena. „See tabas mind nagu välk selgest taevast,“ ütleb ta. Samas rõhutab ta, et Eestis on väga palju tugevaid ja südamega töötavaid haridustehnolooge, kes vääriksid samaväärset tunnustust.

Tulevik toob uusi väljakutseid. Käimas on kutsehariduse reform, Tallinna Teeninduskoolis katsetatakse nelja-aastaseid õppekavasid. Nende õppekavade rakendamisel on Katrini väljakutseks just digioskuste arendamise moodul. 

Ees seisab uue kooli – AVARA – loomine. Kolme kooli ühinemine on suur protsess ning Katrini roll uues organisatsioonis ei ole veel selge. Uus AVARA moodustub kahest koolist – Tallinna Majanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist. Tööstushariduskeskusest liituvad juuksurid ja õmblejad. Kool ise meiega ei liitu vaid saab osaks Techno Tallinnast – teisest loodavast suurest Tallinna kolledžist. 

„Praegu kujundame oma unistuste kooli,“ ütleb ta. „Loodan, et saan selles ägedas ametikoolis jätkata haridustehnoloogina – juba uuel tasemel.“