Haridustehnoloog, kes on alati olemas

Gerda Rohumets, Aasta haridustehnoloog 2025, ei usu kiiretesse lahendustesse ega üksinda muutuste tegemisse. Ta usub inimestesse, aega ja koostöösse. Just seetõttu hindavad kolleegid teda kõrgelt ja ilmselt samal põhjusel esitasid nad Gerda haridustehnoloogi tänupreemia kandidaadiks.

 

Kui Raasiku Koolis õpetajate toas hommikul ringi vaadata, on suur tõenäosus, et seal on ka Gerda. Mitte seepärast, et tal poleks oma kabinetti, vaid seepärast, et just seal on inimesed. Ja haridustehnoloogi töö algab inimestest.

Gerda on olnud Raasiku Kooli haridustehnoloog poolteist aastat. Kuna kool ühendab nii põhikooli kui lasteaeda, tegutseb Gerdagi mõlemas. Ta on klassiõpetaja haridusega, omandanud lisaks haridusjuhtimise magistrikraadi ning õpetab koolis ka inimeseõpetust. 

Raasiku Koolis kuulub haridustehnoloog juhtkonda. Tema tööpäevad ei ole kunagi ühesugused – need vahelduvad tundide, nõustamiste, juhtkonna kohtumiste ja koolituste vahel. „Tegelikult ei olegi ühte tavalist tööpäeva,“ ütleb Gerda. „Kõik päevad on täiesti erinevad.“

Amet, mis leidis inimese

Haridustehnoloog ei olnud Gerda teadlik karjäärivalik. „See amet valis mind,“ ütleb ta ausalt. Koolijuhi sellekohane ettepanek tuli üllatusena, kuid järele mõeldes sai kiiresti selgeks, et digiteemad on temaga juba ammu kaasas käinud. Näiteks Gerda esimene magistritöö käsitles tahvelarvutite kasutamist ajal, mil need koolides veel harvad olid. Eelmises töökohas pälvis ta Tallinna Innovaatilise Õpetaja tiitli, viies läbi Google Drive’i koolitused õpetajatele, mis toona oli samuti uus.

„Kui hakkasin analüüsima, sain aru, et olen neid asju tegelikult kogu aeg teinud,“ ütleb ta. Amet jõudis lihtsalt järele.

Usaldus kui suurim tunnustus

Gerda jaoks ei võrdu tunnustus aukirjade ega rahaga, vaid inimeste tagasisidega. Suurima tunnustusena toob ta välja eelmise aasta Haridustreffi, kus kolleegid ütlesid, et ei valinud teadlikult haridustehnoloogilisi töötubasid, sest teavad – need teadmised saab alati Gerdalt.

„See tõstis küll kõrvust,“ meenutab ta. „See näitas, et mind usaldatakse.“

Usaldus ei teki juhuslikult. Gerda teadlik valik on olla kättesaadav – füüsiliselt kohal, avatud ja hinnanguvaba. „Ma olen olemas,“ ütleb ta lihtsalt. „Rumalaid küsimusi ei ole.“

Muutused, mis võtavad aega

Hetkel on Gerda olulisemaks tegevuseks kooli digipädevuste raamistiku loomine. Kuna digipädevus ei ole eraldi õppeaine, on tema sõnul vaja süsteemi ja selgust – kus, kuidas ja mida arendatakse. Protsess algas teema mõtestamisest, nüüd jätkub ainekavade ümberkujundamisega ning liigub õpilase oskuste kirjeldamise ja digiloovtöö suunas.

Gerda tõstab oma tegevuste hulgast esile kooli sisekoolituste programmi: kord kuus toimub õpetajatele koolitus, mis toetab nende digipädevuste arengut. „Paljudes koolides on see juba tavapärane, meie jaoks on aga samm edasi,“ ütleb ta.

Kõige suuremaks väljakutseks peab ta muutuste juhtimist. „Me võime ise mõelda, et mingi lahendus on suurepärane, aga kui inimesed kaasa ei tule, siis ei juhtu midagi.“ Siin toetub ta teadlikult haridusjuhtimisele ja isemääramisteooriale: autonoomia-, kompetentsus- ning seotusvajadus peavad olema paigas. „Minu roll on luua keskkond ja võimalused,“ ütleb ta. „Õpetajad on professionaalid, ma usaldan neid.“

Koolitajaks kasvamine

Gerda tahab saada täiskasvanute koolitajaks. Oluliseks verstapostiks peab Gerda TI praktiliste töötubade läbiviimist 2025. a. “19 koolitust üle Eesti! See andis mulle tohutu kogemuse ja enesekindluse,“ ütleb ta. Täiskasvanute koolitajaks olemine oli tema ammune unistus, milleks varem nappis julgust.

„Aga ilma koolisiseste koolitusteta ei oleks see võimalik olnud,“ lisab ta. 

Inspiratsioon ja tunnustus

Gerda ütleb, et ta on „sündinud kooli“. Juba kümnendas klassis teadis hakkaja tüdruk, et temast saab õpetaja. Haridustehnoloogia juures hoiab teda aga inimfaktor – hetk, kui keegi avastab midagi uut ja silmad hakkavad särama. See hetk annab särasilmad ka haridustehnoloogile.

Just inimesed olid ka põhjuseks, miks Aasta haridustehnoloogi nominatsioon teda sügavalt liigutas. „Alguses mõtlesin, kas see on üldse päris,“ naerab ta. Tunnustus pani teda tõsiselt mõtlema, et ehk võiks ka iseendasse natuke rohkem uskuda, siin on veel arenguruumi.

„Eduelamus on õppimise ja töötamise juures väga oluline,“ ütleb Gerda. „Kui seda ei ole, kaob ka motivatsioon.“

Kohal olemise väärtus

Kui küsida, mis teeb heast haridustehnoloogist hea haridustehnoloogi, vastab Gerda pikemalt mõtlemata: kannatlikkus ja terviku nägemine. Digipädevus ei ole kellegi teise vastutus – see on kogu kooli ühine töö.

Ja võib-olla just see ongi Gerda tugevus: ta ei püüa olla kõige valjem ega kõige nähtavam. Ta on lihtsalt olemas ja tal on plaan.